Õigeusu jumalateenistuses on koos erivormilised tekstid – palved, ülistused, juhised, pühakirjatõlgendused – ning neis on ühendatud teoloogia ja poeesia. Iseloomulik on, et suur osa neist tekstidest lauldakse või retsiteeritakse, kusjuures laul pole mitte teenistuse kaunistuseks, vaid moodustab jumalateenistuse lahutamatu osa. Muusika vajalikkuse kohta jumalateenistuses on kaunilt kirjutanud püha Basileios Suur, üks suurtest 4. sajandi kirikuisadest: “Pühal Vaimul ei ole teadmata, kuivõrd raske on inimkonda vooruste poole juhtida, sest inimesed kalduvad meeleliste naudingute poole. Mida võtab ta ette? Ta ühendab õpetuse meloodiaga, nii et üheskoos sellega, mis on meeldiv ja nauditav kõrvale, võetakse nagu märkamatult vastu ka sõnadesse seatud õpetus.” (nunn Theososti, Akadeemia nr 3, 2014).
Kirikulaulu ülesandeks on niisiis vahendada õpetust, aga ka ülistada Jumalat ja luua mõtlik, palveline meeleolu. Lauljad väldivad esituses tundelisust. Pika ajaloo jooksul on välja kujunenud kirikulaulu reeglistik, näiteks kaheksa põhiviisi ehk laadi (oktoechos, oktoih). Vanem õigeusu kirikulaul, mis osati on tänaseni säilinud Bütsantsi riigi alla kuulunud piirkondades, on ühehäälne või lisatud burdoonhäälega, uuem enamasti mitmehäälne koorimuusika.
Eestikeelne õigeusu kirikulaul sai alguse juba 19. sajandi viimastel kümnenditel, mil eestikeelsed õigeusu kogudused andsid välja algupärast eestikeelset lauluvara; veel enam loodi seda Eesti Vabariigi ajal. Vormilt oli see enamasti mitmehäälne koorilaul, mis võis lähtuda traditsioonilistest meloodiatest, kuid mille muusikalist vormi mõjutasid nii luterlik koraal kui ka Peterburi kirikumuusikakoolkond (K. Sarapuu, Usuteaduslik Ajakiri nr 2, 2003). Kuigi aktiivsem muusikaloome nõukogude perioodil katkes, jätkub lauluseadete ja ka algupärase õigeusu kirikumuusika loomine mingil määral tänapäevani.
Tartu Pühade Aleksandrite kiriku jumalateenistustel kõlab eestikeelne laul, mille hulgas leidub nii vanematüübilisi neumaviise (nn znamennõi laul), 20. sajandist pärit koorilaule kui ka 21. sajandil loodud viise ja lauluseadeid. Kirikumuusikast huvitatud lauljad leiavad võimalusi enesetäiendamiseks ja oma teadmiste laiendamiseks, et jumalateenistuste muusikaline osa toetaks parimal viisil vaimulike teenimist ja koguduse palvet.
2019. aastal lõid koguduse lauljad eestikeelse õigeusu muusika tutvustamiseks ja kiriku heaks korjanduse tegemiseks kontsertkoori, mille nimeks sai Pühade Aleksandrite Õigeusu Koor ja mis annab kontserte kirikutes üle Eesti.
